Jäneda talupäevadel kihutasid võidu traktorid, välkusid kirved, omanikku vahetasid meepurgid ja seapõrsad.
Traditsioonid on aidanud jalul püsida nii taludel kui ka 17 aastat tagasi Jänedal alguse saanud, eelkõige maarahvale mõeldud talupäevadel. Ja kuigi just viimastel aastatel on tekkinud kahtlejaid, kas talupäevadel on enam mõtet, siis vastulause andis neile laupäeval talupidajate keskliidu juhatuse esimees Arvo Veidenberg: «Seni kuni kestab talu, toimuvad ka talupäevad.»


Traktorid kihutasid mäkke
Veel reede õhtul pole Jänedal peale siltide muud märki, et järgmisel kahel päeval siin midagi toimuma hakkab. Kohalik elanik saab veel rahulikult pargis jalutada, kuid korraldajaid kummitab krahh.
Laupäeva varahommikuks on pilt täiesti muutunud. Alleel on talutoodangu müüjad, pargis taimed, põõsad, mesi ja kirbuturg. Tallide naabrusesse platsile on vaatamiseks välja pandud uuem põllutehnika. Mõni lausa selline, millele ei oska nimegi anda.
«Ega need traktorid pole enam sellised nagu minu ajal,» selgitab üks vanaisa lapselapsele. «Nüüd on kabiinis mugav, palju elektroonikat ja juht peab tehnikat jagama,» lisab ta juurde, hääles kübeke kahetsust. Vaevalt saab vanaisa enam sellise kombaini või traktori rooli taha istuda, kuid näitusel on see võimalus olemas.
Küllap on see vanaisa koos lapselapsega üks neist, kes pärastlõunal end traktorite kiirendusvõistluse ajaks sajameetrise raja äärde sätivad. Põllul kündev traktor on ilus vaadata, adrenaliini aga paiskab verre 18tonnise koormaga mäkke kihutav vägilane. Kuigi võistlustel osalema kutsusid korraldajad paljusid maaletoojaid, julgevad stardijoonele asuda vaid John Deeri ja Case´i traktorid. Peakohtunik Jüri Voodla, kes laiemale spordiringkonnale tuntud Tallinna suusamaratoni peakorraldajana, kappab mäest üles ja alla nagu noor tori hobune, kes sadakond meetrit eemal Jäneda tallide juures end imetleda laseb. Seda selleks, et keegi ei oska ette aimata ega ennetada ettetulevaid apsakaid, näiteks seda, et järelkäru haagise konks ei sobi traktorile või et vahetuse jaoks lahti haagitud käru konks maasse kaevub.

Maarahvas on aga kannatliku meelega, aastaid on seda kannatlikkust õpetanud nii ilmataat kui ka keeruliseks aetud seadused, poliitikute omavaheline kemplemine ja euronõuded. Ja kuigi põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kiidab talupäevi avades, et talud peavad vastu ja talupidajad on tublid, siis talupidajate keskliidu juhatuse esimees Arvo Veidenberg annab teada, et talud on praegu tugeva majandusliku surve all.
Traktorite kiirendusvõistlust vaatama tulnud talumees aga sellele ei mõtle, ja kuigi nii mõnigi neist on euroliidu või pangalaenu toel endalegi John Deeri, Claasi või Case´i soetanud, oleks jumalavallatu tegu panna kallis masin veel võidu kihutama.
Juba esimesel katsel näitab John Deeri traktor oma paremust, teisel ja kolmandal samuti. Kõigis kolmes võimsusklassis jõuab ta esimesena mäkke nii kergelt, nagu polekski koormaga järelkäru taga. Aega kulub selleks vaid alla 25 sekundi.


Metsseapõrsas maksab 1500 krooni
Kui palju kulub aga aega Tapa vallas Sepa seakasvatustalu pidaval, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Maalehe korraldatud konkursil tänavuse aasta põllumeheks tituleeritud Ermo Sepal kirjute põrsaste müügiks, ei tea. Ühtegi notsut ta igatahes koju tagasi viima ei pea ja ka pikka reklaami pole vaja teha. Seevastu Haljala valla Liiguste küla Liiva talu peremees Heino Telvik saab laupäeval lugematuid kordi pajatada kahest triibulisest metsseapõrsast. Peremees küsib 1500 krooni ühe eest ja kinnitab, et just turismitalud on metssigade kasvatusest huvitatud. Kui poolteisttuhat krooni on aga liiga palju, võib ju koju osta 150kroonise küüliku vöi siis 800kroonise hiina siidkanade paari.

 

Kaks päeva on Jäneda maarahva päralt. Kes lahkub siit talukonkursi parima tiitliga, kes topib auto pakiruumi talveks meepurgid ja lambanaha, kes mekib Luke juustuvabrikus toodetut või saab sarve soojaks Saaremaa õllega. Midagi igaühele, vaid valik tuleb endal teha.

Tekst: Järva Teataja 
Pildid: SuVa

TEAVE

Konkursi «Eesti parim talu 2008» võitjad:

Konkursi üldvõitja ja tiitel «Aasta talu 2008»: Kalle Hamburgi talu Raplamaalt

II koht: Priit Soosalu Luha talu Tapa vallas

III koht: Anne ja Enno Nurga Põllema-Saare talu Türi vallas

Alternatiivset suunda arendavad talud:

I koht: Igor Ellissoni ja Ülle Juhkam-Ellissoni Veskitalu OÜ Torma vallas